Konjugeeritud -elektronsüsteemides on -sidemed osalised Elektronide doonorid aatomid, kus on mitteseotud elektronpaar Elektronide aktseptorid rühmad, mis on võimelised vastu võtma elektrone Keemiliste sidemete polariseeritavus see määr, mille võrra molekuli ümbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis. Mida suurem molekul, seda nõrgemini hoiab valentselektrone, seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil
sellega kindlustatakse tõmbejõudude kerge ülekaal dispersioonijõud on nõrgeimad molekulidevahelised jõud, kuid nad on äärmiselt universaalsed - on alati olemas... näiteid "hetkdipoolsetest" molekulidest H2, He2, Ar2 jt. praktiliselt mittepolariseeritavad, "kuid vedelduvad küll!" (J. Ehrlich, 1. XI. 2002), mis omakorda viitab dispersioonoijõudude olemasolule. Kuna aga dispersioonijõud on nõrgad, on nimetatud ained toeatemperatuuril kohe gaasifaasis. Mida suurem on molekul, seda rohkem on hetkdipoole - ning seda suuremad on dispersioonijõud Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet - nende vahel puudub keemiline vastastoime. Neid
annaabi.ee 
