Näiteks rukkiräägu või ööbiku saabumisaega võib ennustada mõnepäevase täpsusega. Liiga vara tulles riskivad linnud oma eluga. Kui olud on väga kehvad, lendavad linnud sageli lõuna poole tagasi. Lindude tagasiränne talvituspaikadesse on tunduvalt keerulisem kui kevadränne ja toimub palju pikema aja jooksul. Paljudel liikidel lahkuvad mittepesitsejad, emased, isased ja pojad eri ajal. Juba juuni algul võivad Eestis tagasirändel olla mittepesitsevad linnud ja liigid, kelle emaslinnud kohe pärast munemist lahkuvad, näiteks kiivitaja, suurkoovitaja, pardid jt. Juunis ja juulis rändavad ära paljud meil pesitsevad linnud, näiteks mustkärbsenäpp, mets-lehelind jt. Juulis toimub ka kahlajate läbiränne. Augusti lõpuks on läinud suur osa kaugrändureid. Leidub ka linde, kes teistest hiljem lahkuvad. Näiteks suitsupääsukesi ja toonekurgi võib näha isegi oktoobris, kuldnokki suisa lume tulekuni
2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma pesitsusalale, vaid veedavad selle Aafrikas (Forsman 1999). Eestis toimub kalakotka sügisene läbiranne peamiselt augustis ja septembris, vähesel määral ka oktoobris. Rände haripunktiks on tavaliselt september. Kõige hiljem on kohatud kalakotkast 1961. aasta 28. oktoobril, Matsalus (Randla 1976). Eestis pesitsevad kalakotkad viibivad siin keskmiselt aprillist septembrini seega maksimaalselt 5 kuni 6. kuud emalinnud ning mittepesitsevad linnud paar nädalat vähem. 9 Kokkuvõte Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kaesoleval ajal Eestis oma 50-60 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis loodetavasti tagab pikaajaliselt populatsioon säilimise. Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid. Arvukus on taastumas peale langust kriitilise piirini mõõdunud sajandi 60-70. aastatel
väärtus; harulduse aste; dekoratiivsus; inimtegevusega kaasnevad ohud; liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused. Loomastiku kaitse Vastavalt seadusele jagunevad loomaliigid oma harulduse, ohustatuse astme, teadusliku väärtuse või biolooilise ja ökolooilise iseärasuse tõttu kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooria: 10 liiki, kaitstakse igat indiviidi II kaitsekategooria: Eestis haruldased liigid; sagely massiliselt läbirändavad kuid meil mittepesitsevad või väiksearulised haudelinnud; Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas hävimisohus olevad liigid. III kaitsekategooria: liigid mis esinevad Eestis arvukalt, kuid mujal Euroopas on ohustatud;liigid mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustada kollektsioneerimise läbi; liigid mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks ja nn ‘kasulikud’ liigid. Maasike kaitse
annaabi.ee 
