Kristallid enamasti prismalised, kuid kivimeis esineb sageli korrapäratute teradena. K. 6-6,5, E 2,56. Värvus tavaliselt heleroosa, pruunikaskollane, mõnikord lihapunane. Palja silmaga ei ole võimalik mikrokliinist eraldada. Tekib magmalistes protsessides ja esineb peamiselt happelistes või neutraalsetes tardkivimites. Allub keemilisele murenemisele, kusjuures mood. kaoliin, opaal ja kaaliumkarbonaat. Savimineraalid Kaoliniit on kahekihilise 1:1 tüüpi stabiilse, mittepaisuva võrega, milles katioonide asendusi ei toimu. Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel rasvasena. Neelamismahtuvus sõltub osakeste mõõtmetest, olles ibefraktsioonis kuni 24 mg- ekv./100g, savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning mineraali ja happe hulkade suhtest
kujul. Anorgaanilistel ainetel: Cp=a+bT+c´/T 2; orgaanilistele dSpr = 0 ainetele:Cp=a+bT+cT2+dT3 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse T dG B = µiB (dn i ) , paisumise ja kokkusurumise näite abil. Paisumise puhul on pööratava protsessi töö suurem kui dU = q rev - w rev = q - w mittepaisuva puhul: - > 0 gaas paisub q rev - q = w rev - w Paisumisele dG = dG A + dG B , vaakumis, keem reakt. Läheb tasakaalu suunas, soojus läheb üle dG = ( µiA - µiB ) dn i H aur = const = temp[ f (t )] d H p dp H d ln 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand.
annaabi.ee 
