komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse positiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin – arvan – teen8 kombinatsioonina. Selliseid kolmeastmelisi mudeleid kasutatakse sageli ka tarbijakäitumise analüüsimisel. Põhimõtteliselt saab nende abil moodustada kuus mudelit (kombinatsioon kolmest elemendist kolmekaupa), kuid mõningates situatsioonides võivad esineda ka kahe- ja isegi üheastmelised variandid (Roose, 1996: 38).
suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse poitiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kognitiivne dissonants - Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin- arvan-teen kombinatsioonina.Kõik kolm hoiaku komponenti on tavaliselt kooskõlalised. Nende lahknevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Inimesed püüavad harilikult kognitiivset dissonantsi vältida, muutes oma uskumusi, hinnanguid või käitumist. Näiteks positiivne hoiak ei pruugi alati viia toote ostmisele
annaabi.ee 
