majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse.
personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks.