mõningate liikide kindlaks tegemine, mis tavaliselt on seotud teatava patoloogia piiriseisunditega, nagu : agravatsioon (kui mingeid väheesinevaid häireid püütakse teadlikult suurendada- nõrgamõistuslikkuse puhul näiteks); metasimulatsioon (teadlikult demonstreeritakse mingeid häireid, mis kunagi esinesid, kuid ekspertiisi läbiviimise ajal enam ei esine); sürsimulatsioon (kui subjekt kannatab mingite häirete all, kuid püüab esitada mingeid teisi talle mitteomaseid häireid); dissimulatsioon (püütakse varjata, teha väiksemaks tegelikult esinevaid häireid). Professionaalsed eksperdid teevad niisugused erinevatel meetoditel kindlaks (varieerides ülesannete raskustega, analüüsides erinevate sümptoomide esinemist erinevates situatsionides jne.). Sellistena on pakutud osalist nägemise, kuulmise või kõnevõime kaotust, kiiret väsimist, tähelepanu võime häireid, kõrgendatud sisendatavust, mälunõrkust, paljud somaatilised
rabadele mitteomaste, seal hulgas toitaineterikkamate kasvukohtade taimeliikide ilmumine; veel säilinud turbasammalde tuhasuse oluline tõus; rabamändide radiaalse juurdekasvu kiirenemine ja muutused rabamändide ökofüsioloogias (Karofeld et al 2007: 47-48). Tugevamini saastatud rabades kasvab arvukalt rabakooslustele mitteomaseid liike, mille esinemine seondub tavaliselt subneutraalsete või lubjarikaste kasvukohtadega. Saasteallikatele lähemal asuvates rabades on sammal- ja soontaimede liigirikkus märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Näiteks: Sügistuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! (Juhan Liiv.) või "Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa." (Oskar Luts.) võõritusefekt kirjanduslik võte, millega mingis kirjanduslikus episoodis või kujus rõhutatakse sellele mitteomaseid jooni, saavutades nii ootusvastase tulemuse. Võõritusefekt on iseloomulik näiteks Arvo Valtoni (1935) 1960. 1970. aastate novellistikale. vägilasmuistend vt muistend. väitlus eesmärgipärane keskustelu, vaidlus. Väitlused liigitatakse akadeemilisteks, poliitilisteks ja õppeväitlusteks. Väitlusest võtavad osa kaks poolt, kes on mingis küsimuses eri seisukohtadel. Selleks, et tõestada oma seisukohtade õigsust, kasutavad väitlejad loogilist, mõistuspärast ja
annaabi.ee 
