kinkeleping; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping) *konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates *kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale-asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine
kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2. asjaõiguslikud nõuded (omanik/mitteomanik) 3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded Vastutus minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1) Viisakussuhete alusel ei teki õiguslikult siduvaid kohustusi. Võlasuhte tekkimine - võlasuhte tekkimise peamine alus on võlaõiguslik leping. Lepingu sõlmimiseni jõutakse kui lepingu pooled on saavutanud konsensuse
Isiku õigused asja suhtes on erinevad, olenevalt sellest kas ta on asja omanik või ta on ainult selle asja valdaja või tal puudub üldsegi antud asjaga õiguslik seos. Kuna õigused on erinevad, siis tuleb sisulist vahet teha omaniku ja valdaja vahel, loomulikult ka omanduse ja valduse vahel. Valdus on tegelik võim asja üle. Selleks on ka reaalservituudi teostamine. Seega valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja võib olla kas ka selle asja omanik või selle asja mitteomanik. Asja võib vallata mitmete õigussuhete kaudu, kas üürilepingu alusel, rendilepingu alusel, hoiulepingu alusel, pandilepingu alusel jne. Kõikidel nendel juhtudel on valdamine ju ajutine ja kestab kuni valdamise aluseks oleva lepingu lõppemiseni. Valdus võib olla seaduslik või mitteseaduslik. Valdus on seaduslik siis, kui see põhineb või rajaneb mingile seaduslikule alusele, nt lepingule, ja kehtib põhimõte, et iga valdus loetakse seaduslikuks seni, kuni ei ole tõendatud
annaabi.ee 
