a Kui intervallis on 2n m-järgulist vektorit, siis on intervallil ( m n ) olulist k 00101101 010 11011 10 1 000101 i |____________________________________________________________________________________ | järku ja n mitteolulist järku. h n Kahendvektoril pole mingit seost füüsikast tuntud vektori mõistega. /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ t e Erinevalt kahendarvust ei tohi kahendvektoris ära jätta algusnulle: Intervallis { 0100 0110 } on 21 4-järgulist vektorit ja intervallil on
Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2n. Iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas 2 täpselt n lähisvektorit. Millised järgud on intervalli olulised järgud? Intervalli olulisteks järudes on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtused on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste järkude arvuga? Kui intervallis on 2n m-järgulist vektorit, siis on intervallil m-n olulist järku ja n mitteolulist järku. Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse? Koosneb sümbolitest 1 ja 0. Intervalli olulised järgud(ehk konstantsed) on tähistatud nendesamade konstantidega 0 ja 1 ning mitteolulised järgud sümboliga - . Mis on n-mõõtmeline boole ruum? See on kõikvõimalike n-järguliste kahendvektorite hulk {0,1}n võimsusega 2n.(pm kõik kombinatsioonid nt n=2, siis 4 kombinatsiooni, 00,01,10,11) Tua näited võrreldavatest ja mittevõrreldavatest kahendvektoritest.
üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus. Samuti võib ka ülemäärane reflektiivsus takistada normaalset õppimist ja edasist toimetulekut elus ning ka sellistel juhtudel tuleb astuda samme sobimatute käitumisharjumuste kõrvaldamiseks. Nemad ei suuda eristada olulisest mitteolulist . Neil võib 20 minutiline kodutöö kesta näiteks tunde. Met. võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Osaliselt mõjutab ka laste k.tempot vanemate ja õpetaja eeskuju. Probleemide lahendamise edukust ei määra LAHENDAJA KASUTATAV LÄHENEMISVIIS, VAID ÜLESANDE ISELOOM. See on põhjus, miks kõik katsed muuta laste kontseptuaalset tempot, õpetades neid kiirust aeglustama ja tähelepanelik olema, ei ole andnud oodatud tulemusi.
annaabi.ee 
