(Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise korral). Spihr kujutab endast ka algainet, millest tekkis kõik järgnev. (ZAEHNER 1972:266) Algainest tekkisid neli elementi ehk ,,aste üks". Nelja elemendi segunemisel tekkis maailm ehk ,,aste kaks". ,,Aste kolm" kujutab endast inimese ja loomade, see tähendab, orgaanilise elu teket. Taoline elu kestab kaksteist tuhat aastat ning transformeerub siis ,,aste nelja" ehk ,,lõplikku kehasse", mis omakorda neelatakse Mitteolemisse ehk Lõpmatusse. Eksisteerivat füüsilist universumi juhib Aeg (Zurvan), mis ühtlasi tähendab ka Saatust ettemääratuse mõttes. Zurvan on kogu füüsilise olemise ning füüsikalise liikumise algpõhjuseks. Ta pole mitte ainult loodusjumalus, vaid Loodu (cihr) ise. Samas juhib Zurvan ainult füüsilist universumi, tal puuduvad moraalsed omadused ning ta ei sekku Hea ja Kurja vahelisse võitlusse, vaid on mõlema suhtes ükskõikne
õnnetu oli maetud. Sestsaadik kui ta siin" viibis, polnud ta ärkvel ega unes. Ta ei suutnud ses õnnetus urkas enam vahet teha ärkveloleku ja une, tegelikkuse ja unenäo, päeva ja ö" vahel. Kõik see oli tal segi ja puruks rebitud, kõik se hõljus ja valgus ta mõtetes ebamääraselt laiali. Ta e! tundnud enam, ei teadnud ega mõelnud enam. Ta või ainult veel unistada. Kunagi pole veel elav olend ni sügavasse mitteolemisse tõugatud olnud. Nii tuimununa, külmununa ja kangestununa märka ta vaevalt, kuidas luuk ta pea kohal kaks, kolm kord kolinal avati, ilma et sealt valguse raasu sisse olek tulnud. Uks käsi viskas talle alla tüki musta leiba. Se vangivahi reeglipärane võõruskäik oli tal ainsaks seo seks inimestega. Ainult üks asjaolu sundis teda alateadlikult kuulmis teritama: võlvi hallitanud kivide vahelt ta pea koha immitses rõskust ja kindla vaheaja järel langes sealt alla üks tilk. Tuimalt
annaabi.ee 
