sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) – (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid pole olemas ning väidete (5) ja (6) puhul võib ta olla kindel lumeinimese olemasolus, selles kahelda või olla kindel lumeinimese mitteolemasolus. Lisaks peab arvestama, et üks asi on see, kas subjekti poolt osutatavad objektid on tegelikult olemas, teine asi on see, kas rääkija usub nende olemasolusse. Nagu näha, on olemasolu küsimus keeruline. Klassikalises loogikas (lausearvutus ja predikaatarvutus) ei kehti Aristotelese eeldus, et kui kõik, siis kindlasti mõni. Lausearvutuse looja G. Boole võttis loogikas kasutusele uue tõlgenduse, mida kasutatakse tänapäevases loogikas
sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid pole olemas ning väidete (5) ja (6) puhul võib ta olla kindel lumeinimese olemasolus, selles kahelda või olla kindel lumeinimese mitteolemasolus. Lisaks peab arvestama, et üks asi on see, kas subjekti poolt osutatavad objektid on tegelikult olemas, teine asi on see, kas rääkija usub nende olemasolusse. Nagu näha, on olemasolu küsimus keeruline. Klassikalises loogikas (lausearvutus ja predikaatarvutus) ei kehti Aristotelese eeldus, et kui kõik, siis kindlasti mõni. Lausearvutuse looja G. Boole võttis loogikas kasutusele uue tõlgenduse, mida kasutatakse tänapäevases loogikas
annaabi.ee 
