3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9. muud ohtlikud ained/materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber, mida iseloomustab a) ülemine kujutab endast ohu tunnust b) alumine ohtliku aine tunnus 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus 4) esmaabi andmise viisid
3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9. muud ohtlikud ained/materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber, mida iseloomustab a) ülemine kujutab endast ohu tunnust b) alumine ohtliku aine tunnus 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus 4) esmaabi andmise viisid
kuidas võib üks või teine asi teda ümbritsevale halvasti mõjutada. Vajaduse korral saab referaati anda lugeda ka teistele, kes ei ole prügikäitlusega kursis. Näiteks inimestele, kes plaanivad omale maja ehitada, nad saaksid teada, millised ehitusjäätmed tekivad ja vastavalt sellele ka arvestada looduskeskkonnaga ning ümbritsevate inimestega. Autorid õppisid lähemalt tundma, kuidas teoorias kirjeldatakse jäätmetöötlust ja millised on ohtlikud ja mitteohtlikud ehitusjäätmed. Kõikidele küsimustele ja hüpoteesidele leiti vastused ja lahendused. Lähemalt õpiti tundma asbesti ja tema mõju inimesele ning keskkonnale. Referaadi koostajad said teada, kui tähtis on ehitusjäätmete sorteerimine ja millised võivad olla tagajärjed, kui ei arvestata nende ohtlikusega. Autorid paluvad kõigil järgida jäätmekäitluse nõudeid ja jäävad pingsalt ootama, et saaks uusi teadmisi ka tulevikus ehitusalaselt rakendada.
väärkohtlemise tõttu. Enamik jäsemevigastusi on selgelt silmaga nähtavad ja neid pole võimalik mitte märgata. Vaid harva esineb otsest ohtu vigastatu elule. Siiski on ka jäsemevigastuste korral esmalt oluline eluliste funktsioonide kontroll ja säilitamine. Alles seejärel võib alustada jäsemevigastuse väljaselgitamist ja esmast ravi. Erandiks on tugevad verejooksud, mis tuleb kõigepealt peatada. Asjatundmatu käsitluse tõttu võivad jäsemete algselt mitteohtlikud vigastused muutuda kiiresti eluohtlikeks. Põhisümptomid: deformatsioon, häiritud motoorika / häiritud verevarustus / häiritud tundlikkus. Terminoloogia Amputatio – jäseme või selle osa kehast eraldumine Corrosio – söövitus Combustio – põletus Congelatio – külmumine Contusio – põrutus, mis võib traumajärgse ödeemi või verevalumi tõttu kutsuda esile lokaalse turse, kuid mis pole seotud luude, sidemete, kõõluste, lihaste, närvide või veresoonte struktuuride
annaabi.ee 
