Alul oli sellel sõnal ilma igasuguse kõrvalmaitseta vaid see tähendus. Protagoras Abderast Milleks inimene üldse püüab maailma ette kujutada? - Iseenda jaos. Ta kujutlused teenivad puhtal kujul ta erirahvusi. Siit ja Protagorase põhiline järeldus, kõige mõõdupuuks on üksnes inimene ise. "Inimene on mõõduks küigile asjadele: eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." Ei ole olemas mingit absoluutset tõde, vaid üksnes suhteline, mitteobjektiivne, subjektiivne tõde üksnes inimeste jaoks. Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias. Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab. Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada. Mõisted "hea" ja "kuri" ei vasta loodusele vaid võõrale seadusele. Georgias Leontinoist
kuulatakse aktiivselt. /3/ Objektiivne - Et sõnumit tegelikult kuulama hakata, tuleb ennast sellele fokuseerida. Selline fokuseerimine toimub valikuliselt, kuna ei ole võimalik korraga hakata tegelema mitme sõnumi kuulamisega. Tihtipeale aga jäetakse tähelepanuta ka mõned olulised sõnumid ning seda tänu isiku enese taustale, suhtumistele, huvidele, eelnevatele kogemustele ja teistele teguritele. Sellisel juhul on tegemist suhtlusprobleemiga, ollakse mitteobjektiivne. /3/ Esimeseks sammuks sellise probleemi vältimisel oleks enese suhtumise samastamine rääkija suhtumisega vastavasse teemasse. Nii hea kui ka halb eelarvamus rääkijast või teemast võib osutuda takistuseks efektiivsele kuulamisele. /3/ Samuti võib objektiivsust suuresti mõjutada teiste inimeste kohalolek. Nad võivad segada kuulamist otseselt või kaudselt läbi oma negatiivsete või positiivsete arvamuste väljanäitamise. Kuid rääkija ideede hindamisel on
annaabi.ee 
