Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Sisendi ja väljundi omavahelisi seoseid diskreetaja süsteemis kirjeldab n-ndat järku diferentsiaalvõrrand. Kui diferentsiaalvõrrand on n-ndat järku, siis öeldakse, et süsteem on n-ndat järku. Lähtudes funktsioonist, on võimalik süsteemi täielikult analüüsida ning arvutada siirdeprotsessid ka mittenulliste algtingimuste puhul. n-dat järku diferentsiaalvõrrandi lahendamiseks on vaja n algolekut. Kui meil on lineaarne funktsioon, siis diferentsiaalvõrrandi poolt kirjeldav süsteem on lineaarne n-ndat järku pidevaja süsteem. n-ndat järku diferentsiaalvõrrand on esitatav ka n esimest järku diferentsiaalvõrrandite süsteemi abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning
dy dny du d mu f y, ,K, , u, ,K, = 0 (*) dt dt dt dt kus m n Kui diferentsiaalvõrrand (*) on n-ndat järku, siis öeldakse, et süsteem on n-ndat järku. Lähtudes funktsioonist (*), on võimalik süsteemi täielikult analüüsida ning arvutada siirde- protsessid ka mittenulliste algtingimuste puhul. n-ndat järku diferentsiaalvõrrandi lahenda- miseks on vaja n algolekut. Kui f on lineaarne funktsioon, siis diferentsiaalvõrrandi (*) poolt kirjeldav süsteem on lineaarne n-ndat järku pidevaja süsteem. n-ndat järku diferentsiaalvõrrand on esitatav ka n esimest järku diferentsiaalvõrrandite süs- teemi abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning
annaabi.ee 
