väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt. 2002). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Siia kuuluvad mitmesugused poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised, aga ka erinevad usulised kultuurid. Makrosüsteemi tasandil võib lapse elusündmused jagada: normatiivseteks vanusest tingituteks, normatiivseteks ajaloost tingituteks, mittenormatiivseteks. normatiivsed vanusest tingitud elusündmused on bioloogilised ja keskkonna poolt tingitud ning muutuvad koos kronoloogilise vanusega. Nad on normatiivsed antud ajahetkel, kestvus ja lõppemine toimuvad paljude jaoks üheaegselt. Lapsed hakkavad reeglina rääkima ja käima samas vanuses. Normatiivseid east tingitud mõjusid leidub enim lapsepõlve ja vanaduse ajast. Normatiivsed ajaloost tingitud mõjud seisnevad selles, et nad on sarnased samas ajastus
Inimese arengut mõjutavad mitmed erinevad asjaolud. Inimesed sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega. Mõned tunnused on enam mõjuvamad. Osa tunnuseid on individuaalsed, osad aga omased tervele grupile (vanus, põlvkond, kultuur vms.) Inimese iseloom ja elulaadi valik mõjutavad tema arengut. Arengufaktoreid võib jagada bioloogilisteks ja sotsiaalseteks, sisemisteks ja välisteks, normatiivseteks ja mittenormatiivseteks jne. Sisemiste mõjurite all mõeldakse nn bioloogilisi faktoreid, neid mis mõjutavad inimest enne tema sündi ja nende mõju ei ole võimalik sünnijärgselt enam muuta (kuigi leevendada on võimalik). Need mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse eelkõige sotsiaalseid arengufaktoreid
annaabi.ee 
