3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid :
rikkujad hälvikud, vaid neid oleks õigem käsitleda mässajatena, kes astuvad välja riikliku ülemvõimu ja omavoli vastu. Isikust lähtuvad teooriad on 2 esimest hälbekäitumise psühholoogiline ja bioloogiline käsitlus, kõik ülejäänud jäävad hälbekäitumise ühiskonnast lähtuva käsitluse kandjaks. Sotsiaalne kontroll protsess, mille käigus ühe grupi raamides teadvustatakse üksikisikute norme. Eesmärgiks on reguleerida ühiskonna normatiivseid ja mittenormatiivseid isiksusele suunatud käitumisootusi. Mistahes sotsiaalse kontrolli alus on normide ja hinnangute süsteem moraali, õiguse ja muudes valdkondades, mis peegeldavad antud sotsiaalse grupi huve. Vormid ja meetodid raamatus! Sotsiaalne kontroll seondub alati ühiskondliku heaolu probleemiga ja eristatakse esmast ja teisest sotsiaalset heaolu. Sotsiaalne kontroll seondub alati karistamisega ja seetõttu arvatakse,
annaabi.ee 
