Inimese veri on ebatavaline vedelik, kuna tema viskoossus sõltub vere voolamise kiirusest ja on seega mttenjuutonlik vedelik. Samas aga kui eraldada plasma tsentifuugimise teel ja seda samades tingimustes uurida, käitub see nagu tavaline (njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere mittenjuutonlike omaduste eest on vastutavad vererakud, käitudes kui osakesed suspensioonis. Neil põhjustel tuleks reoloogiliste patoloogiate esinemisel mõelda just haigustele, mis seotud vererakkudega, mitte niivõrd plasmavalkude häiretele. Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte
voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks. Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja vedelikke,mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele. Mittenjuutonivedelike viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad Newtoni seadusega.Mittenjuutonivedelikud on sellised vedelikud, mille nihkepinge ja kiiruse gradiendi sõltuvus muutub. Mittenjuutonlike vedelike viskoossus sõltub mitte ainult olekuparameetritest, vaid ka voolamise tingimustest. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne Reynoldsi arv Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Vedeliku voolamisel, nt piki toru, voolu koguenergia pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu. Reaalse fluidumi voolu kahe ristlõike jaoks Energiabilansi võrdsustamiseks liidetakse võrrandi paremale poolele
7). Kiemaatilise viskoossuse SI ühikuks on m2 s-1, CGS süsteemis St (stoks, 1 St = 1 cm2 s-1). Sõltuvalt sellest, kas üks või teine fluidum allub Newtoni viskoossuse seadusele, neid saab jagada njuutonlikeks ja mitte-njuutonlikeks vedelikudeks. Viimaste korral nihkepinge ja kiiruse gradiendi suhe ei ole lineaarne, viskoossus sõltub sellisel juhul voolamise tingimustest. Joonisel 3.2 saab näha seda sõltuvust mõnede mittenjuutonlike vedelike korral. 5 3 4 6 1 7 d 2 dn Joonis 3.2. Nihkepinge sõltuvus kiiruse gradiendis järgmistel objektidel: 1 Newtoni
annaabi.ee 
