Bernoulli võrrandi erinevad kujud Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel I Mõõteriistad, milles ◊p=/const (i) vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja vedeliku kiirus või kulu. Bernoulli võrrandi rakendamine voolamisel avadest. Viskoossus. Njuutoni- ja mittenjuutonivedelikud. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne. Reynoldsi arv. Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Hõõrdetakistus, kohttakistus.Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel Viskoossus-reaalse fluidumi füüsikaline omadus; mõõdetav suurus; -fluidumi kihtide võime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum
Seda nimetame siduspeenestatud süsteemiks. Kui kahe osakese kohtumisel tekib nõrk side siis nimetatakse seda koagulatsiooniks.Sidusus võib aga kujuneda ka juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on