i = ∆Teksperimentaalne ∆Tteoreetiline ∆T=i·k·m π=i·c·R·T Elektrolüütide jaotamine dissotsiatsiooni ulatuse põhjal 1. tugevad elektrolüüdid. Täielikult dissotsieeruvad ioonideks. Praktiliselt kõik soolad, leelis- ja leelismuldmetallide alused (vesilahuste korral), hapetest HCl, HBr, HI, HNO3, HClO3, HclO4, H2SO4 (esimeses astmes) 2. nõrgad elektrolüüdid. Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused, happed, orgaanilised happed ja alused. Nt. HNO2, H2SO3, H3PO4, HCN, H2CO3, H2S, CH3COOH. Elektrolüütide jaotamine ühe molekuli täielikul dissotsatsioonil tekkivate ioonide arvu põhjal 1. Binaarsed — tekib 2 iooni NaCl ⇄ Na+ + Cl‾ ZnSO4 ⇄ Zn2+ + SO4²‾ 2. Ternaarsed — tekib 3 iooni Na2SO4 ⇄ 2Na+ + SO4²‾ CaCl2 ⇄ Ca2+ + 2Cl2‾ 3. Kvaternaarsed — tekib 4 iooni H3PO4 ⇄ 3H+ + PO4³‾
lahuse kontsentratsiooni kasvades. T =K m , kus T on erinevus lahuse ja HClO 4 vesinikhalogeniidid). puhta lahusti keemis- või külmumistemperatuuri vahel, Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad ioonideks m on molaarne kontsentratsioon ning K kas osaliselt. Kõik eelpool mittenimetatud alused ja happed. ebullioskoopiline konstant (keemistemperatuuri Elektrolüüdid jaotatakse lagunemisel tekkivate ioonide puhul) või krüoskoopiline konstant arvu järgi: (külmumistemperatuuri puhul), mis on ainult antud
annaabi.ee 
