Mitme suurima "kahju" esinemisel valitakse neist üks suvaliselt. · Vähima elemendi reegel - arvestatakse veokulude suurusega. Kauba vedu on otstarbekas teostada marsruudil, kus veokulud on vähimad, kusjuures fiktiivne tarbija või hankija tuleb arvesse viimases järjekorras. 92. Optimaalsuse kontroll: 93. Transporditabel on optimaalne siis, kui baasiruutudes olevate veokulude teisendamisel nullideks kõik ülejäänud veokulud teisenevad mittenegatiivseteks Transporditabeli veokuludele võib liita (või lahutada) ridade ja veergude kaupa potentsiaale nii, et lubatava lahendi elementidele vastavad veokulud muutuvad nullideks. Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud. 94. Tähistame ridade potentsiaalid i ja veergude potentsiaalid j. Seejärel koostame
uuesti saadud “kahjude” hulgast valida suurim jne. “Kahjude” arvutamise juures fiktiivset tarbijat või hankijat ei arvestata. Mitme suurima “kahju” esinemisel valitakse neist üks suvaliselt. Lubatava lahendi optimaalsuse kontroll: Lubatavat transporditabelit nimetatakse optimaalseks siis, kui baasiruutudes (koormatud ruutudes) olevate veokulude cij teisendamisel nullideks kõik ülejäänud veokulud teisenevad mittenegatiivseteks Transporditabeli veokuludele cij võib liita (või lahutada) ridade ja veergude kaupa arve (nn. potentsiaale) nii, et lubatava lahendi elementidele (koormatud e. täidetud ruutudele) vastavad veokulud muutuvad nullideks. Kui teisendatud veokulude seas on negatiivseid arve, siis saab leida uue, parema lahendi, mille korral summaarsed veokulud on väiksemad esialgse lahendi veokuludest. Kui aga teisendatud veokulude hulgas pole negatiivseid, siis on optimaalne lahend leitud.
(trihhotoomia reegel), (O2) kui a < b ja b < c, siis a < c (transitiivsus), (O3) kui a < b, siis a + c < b + c (liitmise monotoonsus), (O4) kui a < b ja c > 0, siis ac < bc (korrutamise monotoonsus). Märgime, et tingimuse b < a võib kirjutada ka kujul a > b. Me nimetame elemente a > 0 positiivseteks ja elemente a < 0 negatiivseteks. Tähistame a 6 b, kui kehtib üks tingimustest a < b ja a = b. Elemente a > 0 nimetame mittenegatiivseteks ja elemente a 6 0 mittepositiivseteks. Kui hulgas X ⊆ F leidub selline element a, et x 6 a iga x ∈ X korral, siis ütleme, et a on hulga X suurim element ja tähistame max X ehk max {x | x ∈ X}, samamoodi defineeritakse vähim element min X ehk min {x | x ∈ X}. Suurimat elementi nimetatakse ka maksimaalseks ja vähimat elementi minimaalseks. Märkus 1. Hulgateoorias nõutakse lineaarse järjestuse seoselt sageli, et ta oleks refleksiivne, antisüm-
annaabi.ee 
