¬∀x (Sx → ¬Px) – ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis ta ei ole P; ∃xPx – leidub vähemalt üks objekt, mis on P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) „Mõni vares on must”. Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must): ∃x (Vx & Mx) – leidub vähemalt üks objekt, mis on vares ja mis on must; võib ka nii: leidub vähemalt üks must vares; ¬∀x (Vx→ ¬Mx) – ei ole nii, et kõik varesed on mittemustad. Osaeitavad laused „Mõned S ei ole P” (SoP) saadakse, rakendades olemasolukvantorit predikaadi eitusele või rakendades predikaadile üldisuskvantori eitust, nt: ∃x (Sx & ¬Px) – leidub vähemalt üks objekt, mis on S ja mis ei ole P; ¬∀x (Sx → Px) – ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis on ta ka P; ∃x ¬Px – leidub vähemalt üks objekt, mis ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) „Mõni vares ei ole must”. Vx olgu vareseks olemise
¬x (Sx ¬Px) ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis ta ei ole P; xPx leidub vähemalt üks objekt, mis on P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) ,,Mõni vares on must". Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must): x (Vx & Mx) leidub vähemalt üks objekt, mis on vares ja mis on must; võib ka nii: leidub vähemalt üks must vares; ¬x (Vx ¬Mx) ei ole nii, et kõik varesed on mittemustad. Osaeitavad laused ,,Mõned S ei ole P" (SoP) saadakse, rakendades olemasolukvantorit predikaadi eitusele või rakendades predikaadile üldisuskvantori eitust, nt: x (Sx & ¬Px) leidub vähemalt üks objekt, mis on S ja mis ei ole P; ¬x (Sx Px) ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis on ta ka P; x ¬Px leidub vähemalt üks objekt, mis ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) ,,Mõni vares ei ole must". Vx olgu vareseks olemise
annaabi.ee 
