See on selle pärast, et meis on mälestus kaugetest aegadest esivanematest Aadamast ja Eevast. 4. Mis on teodiike? Kui jumal on kõikvõimas ja ülihea, siis miks ei võinud ta luua maailma, kus kurjust ei oleks? - Looduslik- miks on olemas looduses kehtiv kord, kus loomad teineteist söövad ja inimesed võivad hukka saada? - Moraalne kurjus- see, mida inimesed teevad teineteisele (valivad moraalsuse asemeb mittemoraalse käitumise) Teodiike- teoditseia- jumala õigustamine Teodiike moraalse kurjuse kohta: · Vaba tahe- jumal lõi meid vabaks- inimene saab kurjuse valida Teodiike loodusliku kurjuse kohta: · Illusiooni argument (Platon)- me peame kõigepealt eristama need asjad, mis tegelikult ka on nendest asjades, mis meile näivad olevat. · Kosmilise disaini paratamatuse argument (Leibniz)- meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Jumal on loonud
geniaalsus ; mis rolli täidab raha jne. Vestlus on hajus ja markeerib seltskondlikku vestlust. Mingit sihtpunkti pole. Samas tehakse nalja mitmete väljapaistvate tegelaste üle. Tema ongi proloogis välja toodud kui ekstsentrik. Tema on segu ülevast ja madalast- see on üks romantismi põhitunnuseid just. Lisaks arutlusest ja irratsionaalsuseks. Üks vestluses ainult provotseerib ja pole alati siiras. Üks vestlejatest on küüniline, skeptiline ja mittemoraalse vaatepunkti esindaja. Selles dialoogis osalejad on mõeldud allegoorilistena ja põhimõtteliselt ei tohi seda teost interpreteerida valesti, kui ta enda vaateid elule ja moraalile. Need pole Diderot enda vaated elule kaksipidi. Selle ajastu kirjanduses me leiame palju sellised teosed, kus teosele annab ruumi dialoog. Asjade üle arutlevad mitu inimest ja autor ei too välja seda, mis on tõde, vaid point on välja tuua diskussioon. Meile lähemale tulles me