Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine
Sellisteks elementideks on näiteks naatrium (Na), koobalt (Co) ja räni (Si). Selle kohta, kui palju keemilisi elemente täpselt loetakse taimetoiteelementide hulka kuuluvaks, on erinevaid seisukohti. Siiski on kindlaks tehtud vähemalt 16 keemilise elemendi vajalikkus edukaks taimekasvatuseks. Taimetoiteelemente võib jagada ka mittemineraalseteks (C, O ja H) ja mineraalseteks (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Cl). Mittemineraalseid elemente kasutavad taimed peamiselt orgaanilise aine moodustamiseks. Nii näiteks on taimede kuivaine massis keskmiselt 45% süsinikku, 42% hapnikku ja 6,5% vesinikku. Mineraalseid toiteelemente vajavad taimed küll oluliselt vähem, kuid ilma nendeta ei ole võimalik orgaanilise aine süntees. Nad on kasvupinnases ka defitsiitsemad ja neid tuleb tavaliselt väetistega juurde anda. Väetamise seisukohalt peetakse lämmastikku, fosforit ja kaaliumi esmajärgulisteks makroelementideks
annaabi.ee 
