Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal
Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti. Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid. Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mittemilleski süüdiolevad lihtsad inimesed. Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus 1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule. Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal kehtestasid võimulolijad hirmuvalitsuse. Paljud inimesed hukati või saadeti vangilaagrisse. 23.augustil 1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit lepingu, millega need
annaabi.ee 
