Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele
või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi tekkepõhjus oli eelkõige Euroopa ühiskonna kriis pärast Esimest maailmasõda. Kõik need reziimid tuginesid vähemuse partei
annaabi.ee 
