aasta analüüsiga. Analüüs 1 Aastal 1997 registreeriti Eestis kokku 359 metsatulekahju.65 2007. aastal oli see arv üle viie korra väiksem ehk registreeritud metsatulekahjusid oli 64.66 1997. aastal toimunud metsatulekahjude kogupindalaks oli 1146,5 ha67, samas kui 2007. aasta metsatulekahjude üldpindalaks oli 292,4 ha. 68 Keskealist, valmivat ja küpset metsa põles kokku 31,1 ha. Noorendikke põles 25,1 ha, metsauuendusi oli süttinud 2,1 ha ulatuses, raiesmikku põles 3,1 ha ja mittemetsamaad (raba, heinamaad) põles 231 hektarit.69 1997. aastal tõusis kogupindala arv nii kõrgeks ulatusliku metsapõlengu tõttu Vihterpalus, mis levis ligikaudu 700. hektaril.70 Kusjuures keskmiseks tulekahju suuruseks 2007. aastal oli 4,6 ha, mis on 0,9 ha suurem, kui taasiseseisvunud Eesti keskmine metsatulekahjude suurus. 1997. aastal oli keskmiseks tulekahju suuruseks 3,2 ha, see tulemus jäi tollal alla vaid 1992. aasta keskmisele (5,1 ha), 71 mille kogusuuruse ajas samuti kõrgeks
Metsamaaks loetakse maa-ala ,milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks. See jaguneb omakorda metsaga kaetud ja metsata metsamaaks ning selguseta (liitumata) metsakultuurideks. Metsaga kaetud metsamaaks loetakse noorendikud täiusega 0,4 ja enam ja ülejäänud puistud täiusega 0,3 ja enam. Metsata metsamaa on uuenemata raiesmikud, põlendikud, hukkunud puistud, lagendikud ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid.
annaabi.ee 
