või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus Tootlik metsamaa sellest Üldpindala kokku metsata puistud metsamaad 76 938,0 55 410,3 51 122,1 4 288,2 % 72,0 92,3 7,7 Tabel 2.2 Tartumaa maakasutus Mittemetsamaa Vähe- tootlik sellest metsa- kokku põõsas- rohu- muud maa sood põllud aiad veed õued teed tikud maad maad 2 19 13 2 1 167,2 360,5 820,2 650,4 21,3 334,7 13,3 929,3 2,7 323,9 264,8
93 Need arvud näitavad tõsiasja, et metsatulekahjudesse ei suhtuta veel täie tõsidusega. Eelmises analüüsis kinnitati küll, et metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa, 94 kuid inimese poolt alguse saanud metsatulekahjud ei ole kuidagi seotud ökosüsteemiga. Alates 2008. aastast on metsatulekahjude koguarv püsinud alla saja. 2008. aastal oli metsatulekahjude pindala ligi 1300 hektarit, kuid selle tõstsid nii suureks enamasti mittemetsamaa tulekahjud ja järjekordne suurpõleng Vihterpalus. 95 2009. ja 2010. aastal püsis aga ka metsatulekahjude pindala alla saja hektari 2009. aastal 59,3 hektarit 96 ja 2010. aastal 24,7 hektarit (lisa 6). See näitab, et tänu uutele seiresüsteemidele ja pidevale valmisolekule, suudetakse ennetada metsatulekahjude tekkimist. Küll aga on säilinud raskused laiahaardeliste metsatulekahjude kustutamisel, kui arvestada, et Vihterpalu suurpõlengus lõõmas tuli 804-l hektaril. Sellistel
annaabi.ee 
