Raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Gaasikorrosiooni tõrje Gaasikorrosiooni tõrjeks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1)kuumuspüsivust tõstvate elementidega legeerimine s.t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel. Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks. Metalsete pinnetena kasutatakse metalle või nende sulameid, mittemetalsetena eelkõige keraamilisi pindeid. Kuumpüsivad metallpinded saadakse peamiselt termokeemilise töötlemise teel, kus kaetakse metallpind alumiiniumi, kroomi või räniga. Korrosiooniõrje tagavad terase pinnale tekkinud oksiidid ja spinellid. Elekrokeemiline korrosioon Üle 80% korrosioonikahjustustest on elektrokeemilise iseloomuga. Seda põhjustab
a) Kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine ehk legeerimine. 4 b) Metallipinnale kuumuspüsiva kaitsepinnete moodustamine. c) Vastava gaasikeskkonna loomine. Legeerimine tähendab sulamile kuumuspüsivust tõstvate elementide lisamist. Näiteks raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Need elemendid takistavad FeO tekkimist kõrgel temperatuuril. Kaitsvad pinnad jagunevad kaheks: metalseteks ja mittemetalseteks. Esimeste puhul kasutatakse metalle või nende sulameid, viimaste puhul eelkõige keraamilisi ehk mittemetalseid. Kaitsvat gaasikeskkonda kasutatakse eelkõige terasest pooltoodete ja detailide termotöötlemisel. Keskkond koosneb säärastest gaasidest, mis ei võimalda korrosiooni teket. 1.3 Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib elektrolüütides. Siia alla kuuluvad: korrosioon pinnases või atmosfääris
annaabi.ee 
