Näteks, pöörlemiskiiruse tõstmisega kuni 680 p/min on võimalik juba saavutada lubatut seinapaksuse kõikumist. Lisaküsimus: Millisest parameetrist ja kuidas sõltub saadava valandi kvaliteet kõige rohkem? Saadava valandi kvaliteet sõltub kõige rohkem valuvormi pöörlemiskiirusest. See tähendab, et mida suurem on valuvormi pöörlemiskiirus, seda suurem on tekkiv tsentrifugaaljõud. See omakorda, parandab vormi täitumist sulametalliga ja kiirendab mittemetallsete osakeste eraldumist. Kergemad, mittemetallsed osakesed kogunevad valandi vabapinnale või sisemistesse osadesse. 6
2) Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on: sama 3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime. 6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva 7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged.
oksüdeerides desoküdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga nt SiO2. Kahjuliku lisandi- väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. VESINIKU MÕJU. Vesinik satub keevitusvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile v detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide ja mittemetallsete lisandite vahele, ühinedes seal molekulideks ning moodustavad tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad praod. Vesinik põhjustab teatud juhtudell kesk- ja kõrgsüsinikteraastel vesinikpragude teket. Vesinikpragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustuvus kamma rauas, võrreldes alfa rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Ni- ga. LÄMMASITKU MÕJU. Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriidide Fe2N ja FeN kujul konsertatsiooniga o
annaabi.ee 
