4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
veisel on vatsapapillid kõige kõrgemad vatsa ventraalses kotis, kus nad võivad olla 1 cm kõrgused ja nende arv ühel ruutsentimeetril 30-40. Tänu vatsapapillidele suureneb oluliselt vatsa imendumispind. Vatsa limaskesta katab sarvestunud lameepiteel, selles eristatakse sarv-, sõmer-, oga- ja basaalkihti. Epiteelil lisandub hõõrdumise ja rõhu eest kaitstud piirkondades läikekiht. Basaal-, oga- ja sõmerkihi epiteelirakkude tsütoplasma sisaldab rikkalikult membraanseid ja mittemembraanseid organelle. Epiteeli all paikneb sidekoeline proopria, kus paiknevad rohkearvulised kollageensed ja elastsed kiud. Prooprias on hulgaliselt fibroblaste, vähem sisaldab ta teisi sidekoe rakke. Vatsas proopria ja submukoosa vahel selget piiri ei ole, üks kiht läheb sujuvalt üle teiseks. Lihaskest - tunica muscularis Vatsa lihaskest koosneb kahest kihist - laiemast sisemisest ja õhemast välimisest kihist. Lihaskesta kihid on moodustatud silelihaskoest. Kahe kihi vahel paikneb
Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11 tunni jooksul kasvada 5 miljardini, lähenedes kogu meie planeeti asustavate inimeste rahvaarvule. Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis interakteeruvad rakuväliste molekulidega ning annavad signaali edasi raku sisemusse, nimetatakse retseptoriteks. Mutatsioonid geenides, mis kodeerivad retseptoreid, võivad põhjustada näiteks haigestumist vähki.
Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11 tunni jooksul kasvada 5 miljardini, lähenedes kogu meie planeeti asustavate inimeste rahvaarvule. Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis interakteeruvad rakuväliste molekulidega ning annavad signaali edasi raku sisemusse, nimetatakse retseptoriteks. Mutatsioonid geenides, mis kodeerivad retseptoreid, võivad põhjustada näiteks haigestumist vähki.
annaabi.ee 
