on = , liikumissuunaga risti olev jõud tööd ei tee 4) Mida nimetatakse kõverusringjooneks? 5) Millal ei ole inertsijõud reaalne? 6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks? Dissipatiivseteks nim jõudusi mittetsentraalseid jõudusi, mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid tsentraalsete jõudude korral. Kui energia hajub. Tekivad teised mittemehaanilised energialiigid (soojus ) siis on tegemist dissipatiivsete jõududega 7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks? Mitme muutuja funktsiooni f osatuletiste vektor , mis iseloomustab funktisooni f kiireima kasvamise suunda ja kasvamise kiirust vaadeldavas punktis 8) Kus mõjub välisjõud? Välisjõud mõjuvad antud süsteemi osade ja sellst väljaspool asuvate kehade vahel
1826 - L. Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliselt käsitleva õpiku. MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”).
8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus; - Plastus, sitkus Tehnoloogilised - Vormitavus: valatavus, defromeeritavus, lõiketöödeldavus; - Liitevõime: keevitatavus, liimitavus jm Keemilised - Vastupanu oksüdatsioonile - Korrosioonile - Keskkonnamõjudele Muud mittemehaanilised - Elektrilised - Magneetilised - Optilised - Soojuslikud Füüsikalised omadused Tihedus on homegeense aine mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühikuks on kg/m3. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defromatsioonile, kui tema pinda tungib suuema kõvadusega keha. Värvus Metallid on läbipaistmatud, isegi väga õhukesed metall-lehed ei lase valgust läbi.
annaabi.ee 
