löögi ajal peab kolmandiku võrra rohkem tööd tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääv verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon purunebverevalandus ajju. Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: o Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 o Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. Hingamine 1. Hingamiselundkonna struktuur
tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääb verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon puruneb → verevalandus ajju. Hüpertoonia (madal vererõhk) mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. HINGAMINE A. Hingamiselundkonna struktuur
annaabi.ee 
