- lühiajaline mälu – alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötleminem ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Lühimälu funktsioone saab katkestada ilma, et püsimälu häiruks. Info skaneerimise kiirus lühimälus on keskmiselt 30-7ms ühiku kohta. Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt, sümbolitena, koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks
info taastamine mälus on lühikese aja funktsioon, osa pikema aja funktsioon. Info skaneerimise kiirus on keskmiselt 30-70 ms ühiku kohta (40 tähte). Mida suurem on skaneerimise kiirus seda suurem on lühimälu maht. Samas ajaühikus jõuame lühimällu viia rohkem infot. Info esindub verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete skeemidena, tinglike koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonist mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam, vähem detailne, skemaatilisem. Mida kauem aega võtab lühikõne, seda väiksem on lühimälu maht vastavate ühikute jaoks. (Petersonid sisekõne kaashäälikud ja nr segamini halvad tulemused tänu silpide omavaheline interferents :S) 3) Püsimälu talletakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus; isiklikult olulised teadmised, oskused, kogemused. Lühimälus püsimällu saab infot aktiivse verbaalse
annaabi.ee 
