Sild "näeb" ja kasutab ainult sõlmede aadresse, kuid mitte võrguaadresse. Sild võib tuvastada ainult ühe ühendustee võrkude vahel. Marsruuter leiab mitme võimaliku teeraja hulgast antud hetkel parima. Sild ei tõkesta levipakettide levikut. Seda teeb marsruuter, eristades mitte ainult aadressi, vaid ka protokolli tüübi. Sild-marsruuter Ühendab silla ja marsruuteri parimaid omadusi. Marsruuditavate protokollide puhul toimib ta marsruuterina. Mittemarsruuditavate protokollide puhul toimib ta sillana. Gateway (Lüüs) Lüüs võimaldab ühendust üksteisest erineva arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel. Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Gateway 2 Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel.
ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade . Marsruuterid töötavad OSI mudeli 3 kihis (võrgukihis), sillad aga 2. kihis (andmelülikihis). Kihiline arhitektuur ISO/OSI mudel OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele
annaabi.ee 
