Venemaa kaubandus oli arenenud, kuid Liivimaa võimud olid keelanud otsese kauplemise sealsete linnadega. Liivimaal valitses ärevus, mida Moskva veelgi õhutas. Ta küll pikendas vaherahu, kuid samas nõudis nn Tartu maksu. Järjekordne sõda ordu ja Riia peapiiskopi ning Poola vahel tõestas, et Liivimaa on nõrk. Sõda lõppes Posvoli rahuga. 1557 sai ümber vaherahu Venemaaga, tsaar Ivan IV Julm keeldus saadikuid jutule võtmast. Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse. Sõda algas 22. jaanuaril 1558, kui Vene väed tatari khaani juhatusel tungisid Liivimaale rüüsteretkele. Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused)
Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud. Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente. Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga. Põhisumma arvutamine Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksusumma arvestuse õigsust. Maksude kontrollimine on ajaliselt piiratud. Reeglina on maksukohustuse aegumine 3 aastat. Kui on tegemist tahtliku mittemaksmisega, siis on aegumine 6 aastat. Alla 10 sissenõudeid ei menetleta. Tagastusnõude taotluse õigus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur võib ka ise tagastada. Maksukohustuse täitmiseks antakse reeglina 30 päeva. Maksuhaldur võib anda maksukohustuse täitmiseks ka sunniraha hoiatuse, näidates ära sunniraha suuruse. Deklaratsiooni puhul ülempiir 3300. Muidu ülempiir 2640. Teatud juhtudel võib maksuhaldur ka ise maksusumma arvudada ja määrab maksu.