Riigi mätta otsat vaadatuna on probleem selles, et kolmas sektor „korjab üles maas vedeleva võimu ja raha“ ning hakkab siis riigile oma nõudmisi esitama. Näiteks on Eesti valitsusel probleeme mitmete omavahel tülitsevate ja üksteise võidu raha nõudvate AIDS-i vastu võitlevate kodanikuühendustega; kodutute loomade varjupaikadega jms. Rahandusministeeriumi mätta otsast vaadatuna on Maksumaksjate Liit hoopis Maksude mittemaksjate Klubi jne. Soome kunagise peaministri Matti Vanhaneni sõnul küsivad tuhanded ühendused Soomes raha ja kogu kodanikuühiskond tuginebki raha mangumisele. Ta küsis: kuhu tõmmata piir kerjamise ja kodanikuühiskonna vahele? Turul domineerivad ettevõtted on kahtlemata sedavõrd suured, rikkad ja tähtsad, et neil on võimalus (majandus)poliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või
kajastavad turul olevat infot. Sisemiselt efektiivsel turul on finantsvahendajate vahel tugev konkurents, mis muudab tehingud kiireks ja odavaks. 47. Majanduskaup ja selle tunnused Majanduskaup on iga kaup ja/või teenus, mis pakub inimesele rahuldust ja ei ole vabalt saadaval. Majanduskauba tunnused: rivaalsus - seda konkreetset kaupa saab kasutada ainult maksja; välistatavus - võimalik on välistada kauba tarbimist mittemaksjate poolt; kasulikkus- pakub inimesele rahuldust defitsiitsus- kaup ei ole vabalt saadaval universaalsus- saab osta igaüks, kellel raha ülekantavus- omanik võib sellega teha, mis tahab jõustatavus- kaupa kaitseb riik, politsei nt. varguse korral 48. Ühiskondlik kaup ja selle tunnused (nt õhk) Kaup/teenus, mille puhul on raske (kui mitte võimatu) selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjad ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral.
annaabi.ee 
