31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) · Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
toonu detserebreerimisetulemusena. KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Ajutüve toonilised refleksid 1. Staatilised refleksid võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis. Jagunevad: - Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi). - Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid). 2. Staatilis-kineetilised refleksid on seotud keha ümberpaiknemisega ruumist - pea ja silmade nüstagm (nüstagmile on iseloomulikud kahest komponendist koosnevad liigutused aeglane, pöörlemise suunale vastupidine ja kiire pöörlemisega samasuunaline. Pärast pöörlemist kestab nüstagm veel mõnda aega, kuid ta
annaabi.ee 
