selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige olulisemaid aspekte. Meie tähelepanu keskendub loogikale kui teadusele või õpetusele ning sellega on seotud ka kõne ja mõtlemise loogika. Mitteloogiku jaoks on loogika vajalik eelkõige arutluste teostamiseks, jälgimiseks ning kontrollimiseks. On olnud aegu, mil loogika väiteid peeti maailma kohta käivateks. Nii arvas Aristoteles ja nii usuti väga sageli ka keskajal. Tänapäeval mõistetakse loogikat ikkagi pigem kui õige arutlemise uurimise teadust. Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks.
selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; · loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige olulisemaid aspekte. Meie tähelepanu keskendub loogikale kui teadusele või õpetusele ning sellega on seotud ka kõne ja mõtlemise loogika. Mitteloogiku jaoks on loogika vajalik eelkõige arutluste teostamiseks, jälgimiseks ning kontrollimiseks. On olnud aegu, mil loogika väiteid peeti maailma kohta käivateks. Nii arvas Aristoteles ja nii usuti väga sageli ka keskajal. Tänapäeval mõistetakse loogikat ikkagi pigem kui õige arutlemise uurimise teadust. Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks.
annaabi.ee 
