efektid on olemas, ei saa neid mingil moel kasutada detekteeritava signaali edasiandmiseks. Ehk nende abil ei saa mittelokaalselt kanda edasi informatsiooni, ja sellega rikkuda nii relatiivsusteooria lokaalsuse printsiipi. Täpsemalt: on võimatu kodeerida informatsiooni põimunud kvantolekus elektronpaarile otsustes kas viia läbimõõtmine esimesel elektronil või mitte, või siis otsustesse millise omaduse mõõtmine läbi viia. Kuna sellistel otsustel ei saa olla vähimatki mittelokaalset iseloomu. Samuti on võimatu kodeerida infot sooritatavate mõõtmiste tulemustele, kuna hoolimata sellest, et kvantmehaanika võimaldab täpselt määrata katsetulemuste statistilise jaotuse on üksikkatse tulemuse ennustamine, rääkimata selle mõjutamisest, väljaspool meie võimalusi . Seda võib nimetada lokaalsuseks signaliseerimise võimatuse mõttes. /Albert, lk 72/ Kuna mõõtmise protsess ei riku lokaalsuse printsiipi mingil rakendataval moel, ning kuna kogu
167. Mille poolest erinevad aatom-massispektromeetria ja molekul- massispektromeetria? (saadav info ja tehniline teostus) Aatom-massispektromeetrias saame teada elementide isotoobilise koostise. REAALSETE PROOVIDE ANALÜÜS, PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE 168. Põhilised nõuded proovivõtmisel. Ebahomogeensest tahkisest proovi võtmine. Proovi esinduslikkus tuleb tagada proovi võtmisel. Eristatakse lokaalset ja mittelokaalset analüüsi. Proovi võtmine koosneb kolmest etapist: kogu analüüsitava materjali kindlakstegemine, keskmise (esindusliku) proovi kogumine, summaarse proovi vähendamine peenestatud homogeenseks laboratoorseks prooviks (mõnisada grammi). Ebahomogeense materjali puhul peab proov koosnema materjali eri osadest võetud suurest arvust väikestest ainekogustest. Kvartiseerimiseks nimetatakse meetodit, mille korral primaarne proov
annaabi.ee 
