Binoomjaotus-Binoomjaotus on diskreetse juhusliku suuruse soodsatest sündmustest moodustuv tõenäosusjaotus Diskreetne juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks Juhuslik suurus-Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust X, kui iga x R korral eksisteerib tõenäosus P(X < x) Pidev juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks Poissoni jaotus-Diskreetse juhusliku suuruse X esinemise tõenäosus ajaühikus on Poissoni jaotuse järgi. Normaaljaotus-Normaaljaotus on pidev jaotus, mis võib omandada kõiki reaaltelje väärtuseid, teda kirjeldavad kaks parameetrit µ ja s 2. Tähistatakse N(µ, s 2). Tihedusfunktsioon-Pideva juhusliku suuruse jaotusfunktsiooni tuletist nimetatakse juhusliku suuruse
Vastavaid uusi tõenäosusi nimetatakse aposterioorseteks tõenäosusteks. 11. Grupis on 30 õpilast. Kui suur on tõenäosus, et 2 õpilasel on samal päeval sünnipäevad? P= 2/30 12. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, nende jaotusfunktsioonid. Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks. Tõenäosusjaotus. Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks. Tihedusfunktsioon. 13. Diskreetse juhusliku suuruse tõenäosusjaotus. Diskreetse juhusliku suuruse X tõenäosusjaotuseks nimetatakse funktsiooni p(x), kus p(x) = P(X = x). See funktsioon omandab positiivseid väärtusi ainult nende argumentide korral, mis on juhusliku suuruse võimalikeks väärtusteks. Tõenäosusjaotust esitatakse kas valemina või tabeli abil, milles loetletakse
suuruse moodiks nimetatakse juhusliku funktsiooni p(xi,yj), mis on määratud suuruse niisugust väärtust, mille puhul eeskirjaga p(xi,yj) = P(X=xi, Y=yj). Olgu jaotustihedusel on maksimum. kahemõõtmelise diskreetse juhusliku Pidev juhuslik suurus Juhuslikku suurust, vektori (X, Y) võimalikud väärtused (xk, yi), mille võimalike väärtuste hulk on k = 1, 2, ..., n ja i = 1,2, ..., m. Selle vektori mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste jaotust võib iseloomustada tõenäosustega hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), pki = P(X = xk, Y = yi), et juhuslik nimetatakse pidevaks. Seega pideva suurus omandab väärtuse xk ja samaaegselt juhusliku suuruse jaotusfunktsioon on pidev suurus Y omandab väärtuse yi. hulgal R. Juhuslikuks vektoriks nimetatakse vektorit (X, Standardhälve
annaabi.ee 
