maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de Gaulle'iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi ainukeseks vastaseks Saksamaa ja Itaalia vastu. Saksamaa alustas brittide pommitamist, kuid britid pidasid vastu. Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Saksamaa ja Itaalia üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940
Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat
Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat
Luksenburgi, Belgia, Hollandi. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd asutus S poolt ka sõtta Itaalia.Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning P alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juunil 1940 aastal SAKSAMAA JA NSV RÜNDAVAD POOLAT VOL2. Compiegne metsas, kus 1918 oli S pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandiku P-st okupeeriti ja vabas osas oli võimul Saksasõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ( nt Charles de Gaulle) rajasid inglismaal liikumise vaba prantsusmaa ning kutsusid sellega prantslasi üless jätkama sõda hitleriga. Nüüd jäi SB mõneks ajaks ainsaks S ja Itaalia vastu võilevaks riigiks. Briti valitsus eesotsas Winston Churchilliga keeldus alistumast Hitlerile ja Mussoliinile. Hitler valmistas ette meredessandi SB, kuid see kukkus läbi, seejärel alustasid saksa lennukid inglismaa linnade ägedat pommitamist, kuid ka seekord pidasid britid vastu
Õpik 1. Sõnasta lühidalt viis Teise maailmasõja põhjust. a) Poliitilised eeldused b) Majanduslikud eeldused c) Ideoloogilised eeldused d) Rahvasteliit 2. Millise lepingu realiseerimisega algas Teine maailmasõda? Molotov–Ribbentropi paktiga ( 9 päeva peale selle sõlmimist ). 3. Millised vastandlikud riikide blokid kujunesid Teise maailmasõja algul? 4. Kuidas võttis okupeeritud Prantsusmaa osa Hitleri-vastasest võitlusest? Vaherahuga mitteleppinud prantslased rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust Hitlerliku Saksamaa vastu. 5. Millised riigid sõlmisid Kolmikpakti? Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 19 6. Milliste linnade all peatas NSVL Saksamaa pealetungi 1941. Aastal? Leningradi ning Moskva all. 7. Millise sündmuse tagajärjel muutus Euroopa sõda maailmasõjaks? Siis, kui Jaapan ründab USA-d. 8
annaabi.ee 
