konsentratsioonist organismis. Kanada oli maailma esimene riik, kes kuulutas bisfenool A toksiliseks aineks, mis kujutab endast riski inimese tervisele ja keskkonnale (Lock & Lock). Tabel 1 Toksilisuse andmed TD50 > 1000 mg/kg/päevas närilised LD50 (nahaalune süst) 841 mg/kg keha mass rott LD50(intravaskulaarne süst) 35.26 mg/kg keha mass rott MÕJU KESKKONNALE Tegemist on looduses mitteleiduva ning kehas östrogeenina käituva kemikaaliga (Loodustohter, 2014). Bisfenool A mõjub negatiivselt vees elavate organismide paljunemisele, kasvule ja arengule. Kalade kokkupuude bisfenool A pikendab sugurakkude küpsemise perioodi ning isastel kaladel halvendab spermi kvaliteeti. http://www.thinkbefore.eu/wp- content/uploads/2014/10/6petajate-k2siraamat.pdf BPA võib keskkonda sattuda, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise.
Või oleks pigem tegu religiooniga, ühesuguste empiiriliste teadmiste poolt põhjustatud subjektiivse teadmisega? Leian, et meil ei oleks võimalik seda välja selgitada. Võime ju teiste oma kultuurilises (kas kultuur ei baseeru just emotsioonidel) taustsüsteemis asuvate teadvustega kokku leppida, et nähtus, mil silma satub tavalisest enam ümmargusest taevakehast lähtuvaid footoneid, on hommiku saabumine. Ent mis juhtuks, kui meie kesknärvisüsteem saadaks mingi organismis üldjuhul mitteleiduva aine (LSD) mõjul meie teadvusse teate, et taevas on hoopis kandiline must auk keset footoneid lähetavat ühtlast substantsi, et munapudru teeb meid purju, et tähtis on kaasinimesed tappa? See, et meie organism, eelkõige närvisüsteem koosneb just neist ainetest, mis seal antud hetkel pulbitsevad, on minu arvates ju üsna juhuslik, sõltub Maa moodustanud prahis leidunud ainete vahekorrast. Kas ülalmainitu (purju tegev munapudru) võiks teistsuguse koostisega organismi
annaabi.ee 
