KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein
templitüüpidel. Dooria templi friisiosa koosnes üksteisega vahelduvatest triglüüfidest ja metoopidest, korintose templi friis oli sile ja kaunistusteta. Friis arhitektuurilise elemendina esineb ka hilisemates kunstivooludes ja eristatakse erinevaid friisitüüpe, nagu hammas-, kaar-, siksakfriis jt. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Karniis ehitise (sh templi) seina ülaosast eenduv horisontaalne liist, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. Karniis on ehitatud ahitraavi ehk rõhttala külge ja asub friisi peal. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) 7 Frontoon antiikarhitektuuris dekoratiivne viil (vt tümpanon), mis ehiti sageli skulptuuride, ornamendi või muu dekooriga. Kuju järgi eristatakse kolmnurk-, murd-, astmik-, segment- jm frontoone. Alates renessansist kasutati frontooni fassaadi eenduvate
lõunasse, nelinurksetena. Linna piiras kividega voodertatud muldvall, väravate juures olid lasketornid. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Ehitised koosnesid enamasti mitmest hoonest, mida ühendasid sammastikud ja galeriid. Tähtsamad ehitised olid püstitatud kolmeastmelisele terrassile. Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud. Teine element oli painutatud servadega katus, mis juhtis vihmavee seintest kaugemale. Puitosade ja katuse värv oli rangelt ette kirjutatud. Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi.