eeskirja (juhtjoone) järgi. 2. Analüütilised pinnad on esitatavad kindla võrrandi abil. Algebraline pind on kirjeldatav algebralise võrrandiga, kusjuures järk võrdub tema tasandilise lõikejoone maksimaalse järguga. 3. Karkasspinda saab kirjeldada ainult sellele pinnale kuuluvate joonte süsteemi (karkassi) abil. 4. Laotuvaid pindu saab painutada tasapinnaks, ilma et seda surutaks kokku või venitatakse välja või et see läheks volti või rebeneks. Mittelaotuvaid pindu pole võimalik painutada tasapinnaks. Üks ja sama pind võib kuuluda mitmesse pinnaklassi. 8.2. Pöördpinnad Pöördpind tekib joone (moodustaja) pöörlemisel ümber paigalseiva telje Pöördpinna lõikamisel telje risttasandiga saame ringjoone nn. paralleeli. Suurimaid paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks. Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saame pöördpinna meridiaani (joon.43). kael vöö
f uletadauhesainsasristprojektsioonis mison paralleelne po6rlemistelgede tasandiga. 5.11 Teist jiirku pindade l6ikumise juhtumid Allpool vaatleme ainult praktikas enam- esinevaid teist iiirku pindade l6ikumise erijuhtumeid. 30 xui kahel teist jdirku pinnat on uhine Joon.519 s0mmetriatasand,siis nende pindade l6ikejoone summeetriliste poolte rist- projektsioonidsummeetriatasandil lange- Mittelaotuvaid pindu pole v6imaliktasandiks vad kokku iiheks ja samaks teist jdrku koolutadaja nende tinqlaqtusedsaadakse jooneks. laotuvate pindade osadest koostatud ldhis- mudelitelaotusena. Praktiliselt tuletatakse aga ka laotuvate Lauses toodud seaduspiirasuse illustree- pindadelaotusi ldhismudelite jdrgi. Selleks rimisekssobivadjoonistel5.16ja 5
annaabi.ee 
