regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid]) 4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel. * Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud * Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus: 1) Evolutsiooniliselt vanim paljunemise viis (see on taasilmunud) 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Toimub suhteliselt kiiresti ja järglaskond on mõõduka arvukusega 4) Tavaliselt moodustuvad pärikkuselt identsed organismid vanemorganismiga 5) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid paljunemisüksustes e. somaatilised mutatsioonid
põlvkond uusi vastseid), maksa kakssuulane- areng toimub peremeeste vahetusega, seega suurendab arvukust. Samuti mõningad pahksääsed. Polüembronid (ühe munaraku mitmikud)- üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb varastel etappidel mitmeks osaks (moorula hilisgastrula) (inimesel on polüspermia läinud kuni kaheksanda nädalani), ühemunaraku kaksikute erijuhuks on siiami-kaksikud ehk osaliselt mittelahknenud kaksikud. Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Evolutsiooniliselt ürgseim paljunemisviis (hiljem taastekkinud). 2. Vajatakse ühte vanemorganismi. 3. Paljunemisprotsess ise on suhteliselt kiire. 4. Arvukas järglaskond esineb vaid üksikutel juhtudel (st. mitte alati). 5. Järglased on enamasti vanematega kui ka omavahel pärilikult identsed. 6. Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid keharakkudes. 7.
annaabi.ee 
