kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust (neurotism) ja vaimset ebastabiilsust (psühhotism). 22. Eksimine ja valeütlused. Kriminaalasjade eeluurimises on tegevuse põhiline eesmärk leida ja kasutada usaldusväärset informatsiooni uuritava sündmuse kohta. Eelkõige saadakse informatsiooni tunnistajate ülekuulamise käigus ning sealt saadud informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Kriminaalasja lahendamine sõltub tunnistuste kvaliteedist ning paraku on tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Ebaõiged tunnistused on ainus kõige sagedamini esinev põhjus, mille alusel mõistetakse kuritegude toimepanemises süüdi neid mittetoimepannud isikud. Kõik tunnistused võib jagada nende tõelevastavuse alusel kaheks: tõelevastavad tunnistused ja valetunnistused. Valetunnistused võivad aga omakorda
26.küsimus Eksimine ja valeütlused Kriminaalasjade eeluurimises on tegevuse põhiline eesmärk leida ja kasutada usaldusväärset informatsiooni uuritava sündmuse kohta. Üheks oluliseks allikaks, kust sellist infot kogutakse, on isikute teadanded, kellel on uuritava kuriteo kohta mingit olulist informatsiooni. Eelkõige saadakse niisugust informatsiooni tunnistajate ülekuulamise käigus ning sealt saadud informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Näiteks Rand Corporation`i uuringus (1975) tehti kindlaks, et kriminaalasja lahendamine sõltub valdavalt tunnistuste kvaliteedist. Õiguskaitseametkondade töötajad kulutavad 85% oma tööajast inimestega suhtlemisele, vestlemisele ja nendelt informatsiooni hankimisele. Samas on tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Näiteks ühe uuringu alusel (Huff, Rattner and Saragin, 1986)
annaabi.ee 
