Samas leian ma ka seda, et kuna maailmas on hetkel ülisuur toidu tootmine, siis peaks seda vähemalt jagama kogu maakera peale nii, et kõik saaks söönuks. Teine suur probleemide valdkond on eelmisega tihedalt seotud, milleks on maailma reostamine inimese poolt. Maakera on elus ning seda tuleks kohelda, kui teist inimest, kuid paljud meie hulgast ei hooli üldse, kas nende prügitükk läheb prügikasti või muru peale. Plastiku ja muude mittelagunevate toodete juurdetegemine on niivõrd suur, et tekkinud prügi ei mahu enam kuhugile. Palju sellest satub aga maailmamerre, kus elavad kalad ja teised mereloomad peavad prügi vahel ujudes leidma endale õiget toitu. Tihti juhtub aga see, et kalad söövad ära ka inimese poolt toodetud plastiku ja muu prügi ning ringina jõuab see tagasi meie enda toidulauale. Inimestele tuleks rõhutada seda, et mida vähem tarbimist, seda vähem enesehävituslikke tagajärgi.
võtma mitmeid erinevaid samme. On asutud tegelema jäätmekäitluse ja ümbertöötlusega. Tavaliste vanade prügimägede asemele, mis ainete lagundamisel kõrvalmõjuna ka mürgist metaani gaasi õhku paiskasid, kerkivad üha enam jäätmejaamad, kus erinevad ained lagunevad eraldi neile sobilikes ja vastavates tingimustes. Nii on võimalik toimida erinevate materjalide lagundamisel veelgi tõhusamalt, säästes samas ka atmosfääri. Kuid kas see on piisav? Mittelagunevate materjalidega toimetulekuks sellest justkui ei aita. Samas aga looduses mittelagunevaid materjale ja olmejäätmeid töödeldakse ja võetakse uuesti tootmisesse, et niiviisi piirata pidevalt uute loodusvarade kasutusele võtmist ja vana kasutuna loodusrüppe jätmist. Inimestele pakutakse võimalust enda prügi sorteerimiseks, mis tagab parema materjali ümbertöötluse, jättes materjalid üksteisest eraldatuks ja puhtaks. Seetõttu saab neist taaskord toota uusi asju
on: Riiklikud strateegiad biolagunevate olmejäätmete prügilatesse ladestatavate koguste vähendamiseks peaksid sisaldama kompleksseid meetmeid, sh jäätmete liigiti kogumist, keskkonnamaksude rakendamist ja tsentraalset kompostimist, samuti turu kindlustamist jäätmetest saadud toodetele, nt. kompostile. Eesmärgid 1. Vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures 2. Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed 5. Optimeerida jäätmeveo marsruudid ning jäätmekeskuste asukohad regionaalprügilate suhtes, samuti kogumispunktid lähtuvalt asustustihedusest ning jäätmevoogudest BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE
Enamik mikroorganisme sureb pinnases ja põhjaveekihis 50100 päeva jooksul. II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures. II piirangute vöönd peaks tagama reoainete lagunemise ja lahjenemise enne veehaardesse jõudmist. III piirangute vöönd on ala, mis reaalselt mõjutab antud veehaarde vee kvaliteeti ka põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16 Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide maapinnalähedast põhjaveekihti kasutav veehaare rajati linnast välja looduslikule metsaalale
mikroorganismide arengut, on vhem tundlik muutuvale heitvee kogusele ja sobib vikeste puhastite ehitamiseks. Biokilel printsiibil ttavad tilkfiltrid, prlevad filtrid ja sukeldatud filtrid. Oluline on biokile puhul suur kinnituspind ja hea aereeritus. Retsirkulatsioon- osa puhastud veest suunatakse tagasi filtrisse, see suurendab puhastusprotsessi efektiivsust. Heitvee puhastamise kolmas etapp. Heitvee puhastamise kolmanda etapi eesmrgiks on bioloogiliselt mittelagunevate hendite ja lmmastiku ning fosfori mineraalsete vormide eemaldamine veest. Peamiselt kasutatakse keemilisi meetodeid (fosfori setitamine kaltsiumi- ja rauasooladena, ammoniaagi lendumine krge pH juures). Bioloogiline mineraalse lmmastiku eemaldamine: nitrifikatsioon ja sellele jrgnev denitrifikatsioon - akt. muda protsessist tulnud vett aereeritakse, toimub ammoniaagi nitrifikatsioon, seejrel lisatakse substraat ja anaeroobsetes tingimustes toimub denitrifikatsioon.