ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Kanded statistiliste meetodite korral (1) Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto
võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Näide 1.AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000