lahutatud. See tähendab, et usulisi veendumusi ja kombeid ei tohi siin kellelegi peale suruda ei vähemusele ega enamusele. Eestis seda aga vaikimisi tehakse. Hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses kaheksateist kaplanit, kellest kaksteist on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema, erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sõlmitakse iga aastane leping seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui
Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid ükski üdini kristlik riik ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002) Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud) Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus põhiseadusega, mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal