Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on
ei ole julm, kuid võib kesta isegi tunni, enne kui nõrgem end võidetuks tunnistab ja kõrvale astub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.Kaelkirjak magab kael kõveras nii, et kõveras kael puudutab maapinda.Kaelkirjak häälitseb inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz). Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) KAELKIRJAK JA INIMENE Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-egiptusest)
annaabi.ee 
