kasutatavate võtete hulka arvamine. R.R.Ross, R.D.Ross (1997) PROSOTSIAALSE KOMPETENTSUSE EDENDAMINE: Kognitiivsed oskused, mis omandatakse kas elukogemusest või tänu interventsioonile, aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust kommunikatsioonis osalejate huvide seisukohalt. · õppimispuuded: mitte piiratud loomuliku võimekuse, vaid piiratud võimaluste tagajärjel; · vähene enesekontroll, impulsiivsus: pole õppinud kaalutlema enne reageerimist,
ta ei oleks enne selle teotoimepaneja. Mõeldakse seda, milline on isiku staatus ühiskonnas ning mismoodi teda tajutakse. Isikut hakatakse tajuma kurjategijana selle kaudu, millised märgid talle külge pannakse. Formaalselt piir jookseb süüdimõista kohtuotsuse jõustumisest. Millal märk külge tuleb? Märgistamine võib toimuda palju varem kui kohtuotsuse jõustumine. Näiteks poes turvavärvavate töölehakkamine. 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse (kurjategijad ja mittekurjategijad) on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega Tees on tähtis. Tegemist on kokkuleppeline ja hinnanguline piir. Samasugune piir nagu kuriteo ja mittekuriteo vahe. Vahetegu ei ole võimalik absoluutselt teha. Selle omaksvõtmine võib olla häiritud ka sellest, et otsime, mis eristab kurjategijaid ja mittekurjategijaid. Aga probleem on, et kõik vaheteod on keskmiste osas. Kõigi vahetegude puhul
annaabi.ee 
